1 Mille poolest erines 1920. a põhiseadus meie praegusest? 2 Selgita 1920. aasta põhiseaduse tähtsust Eesti ajaloos. 3 Kas Eesti Vabariik oli aastatel 1920-1934 demokraatlik riik?…

Mille poolest erines 1920. a põhiseadus meie praegusest?

• 1920. aasta põhiseadus aktsepteeris riigi kui parlamentaarse vabariigi printsiibid, samas kui praegune põhiseadus (vastu võetud 1992) on arenenud demokraatia ja föderalismi suunas, paigutades rohkem rõhku inimõigustele, õigusriigi põhimõtetele ja kodanike osalemisele. Samuti oli 1920. aasta põhiseaduses nõrk teatud institutsioonide (nagu presidendi ja parlamendi) tõhusus, kuna see põhines selgemini kihtide ja parteide vahelise koostöö jälgimisel.

Selgita 1920. aasta põhiseaduse tähtsust Eesti ajaloos.

• 1920. aasta põhiseadus oli Eesti iseseisvuse ja rahvusliku identiteedi kättesaamise märk, aidates kaasa demokraatlikku valitsemisse ja õigussüsteemi loomisele. See seadustas rahvahääletuse ja õiguskaitse põhimõtted, mis aitasid tagada inimeste vabadused ja õigused. Samuti kehtestas see riigi põhistruktuurid, sealhulgas viies põhiseadusse koostöös institutsioonide ja ametnike abil, mis aitasid tugevdada riigi stabiilsust ja toimimist.

Kas Eesti Vabariik oli aastatel 1920-1934 demokraatlik riik? Põhjenda oma seisukohta viie argumendiga.

• Jah, Eesti Vabariik oli demokraatlik riik.
  1. Valimiste korraldamine: 1920. aastatel ja 1930. aastate alguses toimusid mitmed vabad ja avatud valimised, mis andsid inimestele võimaluse valida oma esindajaid.
  2. Poliitiliste parteide mitmekesisus: Tol ajal eksisteeris mitmeid poliitilisi parteisid, mis andis valijatele valikuvõimaluse ja esindas erinevaid huve.
  3. Vabaduse ja õiguste kaitse: 1920. aasta põhiseadus garanteeris kodanike põhiõigused, sealhulgas sõnavabaduse ja koosolekute korraldamise õiguse.
  4. Parlamendi tähtsus: Riigikogu oli võimas organ, mille kaudu liikmed said osaleda riigi juhtimises ning seada poliitika suundi.
  5. Ebatäiuslikud, kuid edusammud: Kuigi riigil olid demokraatia probleemid ja konfliktiolukorrad, tehti siiski edusamme demokraatliku riigikorralduse suunas enne 1934. aasta autoritaarset pöördepunkti.

Nimeta, milles olid koalitsioonivalitsused edukad ja millega nad hakkama ei saanud.

• Edu: Koalitsioonivalitsused suutsid kehtestada ja stabiliseerida Eesti riigi põhistruktuurid, korraldada valimised ning rahastada sotsiaalseid ja majanduslikke reforme, sealhulgas maareformi.
• Ebatäpsused: Neil oli raskusi suurte majanduslike probleemide, nagu inflatsioon ja tööpuuduse, lahendamisega, samuti ei suudetud saavutada piisavat rahulolu erinevate poliitiliste fraktsioonide ja ühiskonnagruppide seas, mis viis poliitilise stabiilsuse vähenemiseni.

Mis oli 1. detsembril 1924 toimunud mässukatse eesmärk?

• 1. detsembril 1924 toimunud mässukatse, tuntud kui "Red Mäss," eesmärk oli kukutada senine riigivõim ja kehtestada Eestis nõukogude režiim ning luua sotsialistlik valitsemine. Mässajate hulgas oli rohkelt kommuniste, kes soovivad Eestis luua sotsialistlikku võimu.

Nimeta Eesti Vabariigi majanduselu kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930.

• Põllumajanduse areng: Majanduse peamine haru, mida iseloomustas suur osa elanikkonnast, kes töötas põllumajanduses.
• Tööstuse areng: Tööstuslikud ettevõtted hakkasid suurenema, sealhulgas mitmed uued ettevõtted, mis tuginesid kohalikele loodusvaradele.
• Majanduskriisi mõju: 1920. aastate alguses oli Eestis kõrge inflatsioon ja majanduskriis, kuid hiljem saavutati edusamme stabiliseerimises.

Milles seisnes maareformi tähtsus Eesti ajaloos?

• Maareformi tähtsus seisnes maareformide elluviimises 1919. aastal, mis tagas maa jagamise talupoegadele ja vähendas suurte maaomanike valitsusrikka staatust. See aitas kaasa põllumajanduse moderniseerimisele, tõsta maamajanduse tootlikkust ja suurendas talunike elatustaset. Samuti aitas see stabiliseerida ja tugevdada uut Eesti Vabariiki, andes töölisklassile võimaluse väärtuste loomisele ja majanduslikele arengutele. Maareform soodustas ka riigi sotsiaalset ja majanduslikku romaanust, vähendades maa- ja sotsiaalset ebavõrdsust.