1 Mille poolest erines 1920. a põhiseadus meie praegusest? 2 Selgita 1920. aasta põhiseaduse tähtsust Eesti ajaloos. 3 Kas Eesti Vabariik oli aastatel 1920-1934 demokraatlik riik?…

1920. a põhiseaduse erinevused: 1920. a põhiseadus rõhutas demokraatiat, õigusriiki ja rahva esindatust, samas kui praegune põhiseadus sisaldab lisaks inimõiguste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning Euroopa Liidu õigust.

Tähtsus: 1920. aasta põhiseadus oli Eesti iseseisvuse ja demokraatia alus, andes raamistiku riigi toimimiseks ja kodanike õiguste kaitseks.

Demokraatia aastatel 1920-1934:

• Vabariigi kehtiv põhiseadus.
• Üks parteisüsteem ja regulaarne valimiste korraldamine.
• Aadressitavad õigused ja vabadused kodanikele.
• Poliitiline pluralism, kuigi vastased pidid sageli leppima väiksema esindatusega.
• Ärevus ja poliitilised skandaalid, mis kasutasid autoritaarse valitsemise suundi.

Edukused ja ebaõnnestumised:

• Edu: Riigieelarve tasakaalustamine ja sotsiaalsete normide loomine.
• Ebaõnnestumine: Poliitiliste parlamendi koalitsioonide stabiilsuse puudumine ja lahkarvamused.

Mässukatse eesmärk (1. detsember 1924): Eesmärk oli kukutada valitsus ja kehtestada sotsialistlikrežiim Eestis.

Majanduselu kolm iseloomulikku joonte (1918-1930):

• Kiire tööstuse areng.
• Talude jagamine ja põllumajanduse moderniseerimine.
• Finantsstabiilsuse ja Eesti valuuta loomine.

Maareformi tähtsus: Maareform aitas õiguslikult jaotada maad, suurendas väiketalunike arvu ja aitas kaasa sotsiaalsele õiglusele ning majanduslikule sõltumatusele.