1. Miks õhutemperatuuri amplituud maismaa ja ookeani kohal erineb? Vali õige vastus. a) Päikesekiirguse aastane hulk on poolkeradel erinev, mistõttu on lõunapoolkeral maailmamere kohal temperatuuri amplituud maismaa omast suurem ning põhjapoolkeral maismaa omast väiksem. b) Maailmameri soojeneb kiiremini kui maismaa ja seega on mere kohal temperatuuri amplituud ka suurem. c) Maailmameri on tohutu soojuse säilitaja ja vesi ei jahtu ega ka soojene nii kiiresti kui maismaa, mistõttu on temperatuuri amplituud mere kohal väiksem. 2. Kuidas mõjutab külm hoovus rannikualade kliimat?Vali õige vastus. a) Muudab maismaa kliima soojemaks ja hoovuse kohal olev niiske õhk põhjustab sademeid. b) Muudab kliima kuivemaks ja hoovuse kohal olev külm õhk jahutab maismaa õhutemperatuuri. c) Külmad hoovused kannavad külma vett pooluste suunas ja muudavad polaaralade kliima veelgi külmemaks. 3. Miks on talviti õhutemperatuur Põhja-Ameerikas ja Euroopas erinev? 4. Miks sajab mägedes sageli? 5. Mille poolest erineb õhk mäestiku eri jalameil? 6. MÕTLE! Võrumaal hakkavad sirelid õitsema mõni nädal varem kui Hiiumaal. Miks saabub kevad sisemaale varem kui rannikualadele? a) Võrreldes Võrumaaga paikneb Hiiumaa põhja pool, mistõttu on seal ka keskmine õhutemperatuur madalam ja loodus ärkab kevadel hiljem. b) Soojade ilmade tulekul hoiab meri Hiiumaa õhu jahedamana kui Võrumaal, mis asub merest kaugel sisemaal. Soojema õhu tõttu tärkavad taimed Võrumaal varem. c) Võrumaa Haanja kõrgustiku nõlvadel jõuab aluspinnani rohkem päikesekiirgust kui Hiiumaal ja seetõttu saavad taimed seal varem tärgata.

Question 1

Задача Задача №769969

А

Аноним

02 апреля 2024 12:08 · публичный вопрос

А

Аноним 02 апреля 2024 12:08

1. Miks õhutemperatuuri amplituud maismaa ja ookeani kohal erineb? Vali õige vastus. a) Päikesekiirguse aastane hulk on poolkeradel erinev, mistõttu on lõunapoolkeral maailmamere kohal temperatuuri amplituud maismaa omast suurem ning põhjapoolkeral maismaa omast väiksem. b) Maailmameri soojeneb kiiremini kui maismaa ja seega on mere kohal temperatuuri amplituud ka suurem. c) Maailmameri on tohutu soojuse säilitaja ja vesi ei jahtu ega ka soojene nii kiiresti kui maismaa, mistõttu on temperatuuri amplituud mere kohal väiksem. 2. Kuidas mõjutab külm hoovus rannikualade kliimat?Vali õige vastus. a) Muudab maismaa kliima soojemaks ja hoovuse kohal olev niiske õhk põhjustab sademeid. b) Muudab kliima kuivemaks ja hoovuse kohal olev külm õhk jahutab maismaa õhutemperatuuri. c) Külmad hoovused kannavad külma vett pooluste suunas ja muudavad polaaralade kliima veelgi külmemaks. 3. Miks on talviti õhutemperatuur Põhja-Ameerikas ja Euroopas erinev? 4. Miks sajab mägedes sageli? 5. Mille poolest erineb õhk mäestiku eri jalameil? 6. MÕTLE! Võrumaal hakkavad sirelid õitsema mõni nädal varem kui Hiiumaal. Miks saabub kevad sisemaale varem kui rannikualadele? a) Võrreldes Võrumaaga paikneb Hiiumaa põhja pool, mistõttu on seal ka keskmine õhutemperatuur madalam ja loodus ärkab kevadel hiljem. b) Soojade ilmade tulekul hoiab meri Hiiumaa õhu jahedamana kui Võrumaal, mis asub merest kaugel sisemaal. Soojema õhu tõttu tärkavad taimed Võrumaal varem. c) Võrumaa Haanja kõrgustiku nõlvadel jõuab aluspinnani rohkem päikesekiirgust kui Hiiumaal ja seetõttu saavad taimed seal varem tärgata.

Answer

a) Päikesekiirguse aastane hulk on poolkeradel erinev, mistõttu on lõunapoolkeral maailmamere kohal temperatuuri amplituud maismaa omast suurem ning põhjapoolkeral maismaa omast väiksem.
c) Külmad hoovused kannavad külma vett pooluste suunas ja muudavad polaaralade kliima veelgi külmemaks.
Из-за erinevustes asetuse ja suunas hoovused ja tuuled.
Seoses jaheda õhuga kõrgustel kondenseerub niiskus kiiremini ja võib viia sademete tekkimiseni.
Kõrgemal mägedes on õhk harvem ning madalama rõhuga ja madalama õhutemperatuuriga.
c) Võrumaa Haanja kõrgustiku nõlvadel jõuab aluspinnani rohkem päikesekiirgust kui Hiiumaal ja seetõttu saavad taimed seal varem tärgata.

Question 2

1. Miks õhutemperatuuri amplituud maismaa ja ookeani kohal erineb? Vali õige vastus. a) Päikesekiirguse aastane hulk on poolkeradel erinev, mistõttu on lõunapoolkeral maailmamere kohal temperatuuri amplituud maismaa omast suurem ning põhjapoolkeral maismaa omast väiksem. b) Maailmameri soojeneb kiiremini kui maismaa ja seega on mere kohal temperatuuri amplituud ka suurem. c) Maailmameri on tohutu soojuse säilitaja ja vesi ei jahtu ega ka soojene nii kiiresti kui maismaa, mistõttu on temperatuuri amplituud mere kohal väiksem. 2. Kuidas mõjutab külm hoovus rannikualade kliimat?Vali õige vastus. a) Muudab maismaa kliima soojemaks ja hoovuse kohal olev niiske õhk põhjustab sademeid. b) Muudab kliima kuivemaks ja hoovuse kohal olev külm õhk jahutab maismaa õhutemperatuuri. c) Külmad hoovused kannavad külma vett pooluste suunas ja muudavad polaaralade kliima veelgi külmemaks. 3. Miks on talviti õhutemperatuur Põhja-Ameerikas ja Euroopas erinev? 4. Miks sajab mägedes sageli? 5. Mille poolest erineb õhk mäestiku eri jalameil? 6. MÕTLE! Võrumaal hakkavad sirelid õitsema mõni nädal varem kui Hiiumaal. Miks saabub kevad sisemaale varem kui rannikualadele? a) Võrreldes Võrumaaga paikneb Hiiumaa põhja pool, mistõttu on seal ka keskmine õhutemperatuur madalam ja loodus ärkab kevadel hiljem. b) Soojade ilmade tulekul hoiab meri Hiiumaa õhu jahedamana kui Võrumaal, mis asub merest kaugel sisemaal. Soojema õhu tõttu tärkavad taimed Võrumaal varem. c) Võrumaa Haanja kõrgustiku nõlvadel jõuab aluspinnani rohkem päikesekiirgust kui Hiiumaal ja seetõttu saavad taimed seal varem tärgata.

Answer

1. a) Päikesekiirguse aastane hulk on poolkeradel erinev, mistõttu on lõunapoolkeral maailmamere kohal temperatuuri amplituud maismaa omast suurem ning põhjapoolkeral maismaa omast väiksem. 2. c) Külmad hoovused kannavad külma vett pooluste suunas ja muudavad polaaralade kliima veelgi külmemaks. 3. Из-за erinevustes asetuse ja suunas hoovused ja tuuled. 4. Seoses jaheda õhuga kõrgustel kondenseerub niiskus kiiremini ja võib viia sademete tekkimiseni. 5. Kõrgemal mägedes on õhk harvem ning madalama rõhuga ja madalama õhutemperatuuriga. 6. c) Võrumaa Haanja kõrgustiku nõlvadel jõuab aluspinnani rohkem päikesekiirgust kui Hiiumaal ja seetõttu saavad taimed seal varem tärgata.